Finanssiala ry

Palju õnne, Eesti! Iseseisev riik – majanduslikult iseseisvad kodanikud

Jaa

Soome finantssektor õnnitleb oma saja-aastast teekonda tähistavat Eestit! Nii Soomes kui ka Eestis teeb finantssektor tööd selle nimel, et mõlema riigi kodanikud oleksid oskuslikud rahakasutajad ja taipaksid end oma riskide vastu kindlustada. Majandusoskuste nimel tehtud tööl on seosed ka riikide iseseisvusega. Iseseisev riik peab olema majanduslikult iseseisev ja seda ka kodanike tasandil.

Nii Soomes kui ka Eestis edendavad finantshuvide kaitsjad koos riigivõimu ja kodanikuühiskonnaga majanduslikku kirjaoskust. Viimasel ajal majandusoskuste vallas tehtud töö kogemusi vahetati möödunud sügisel, kui Eesti finantssektori esindajad koos Eesti Finantsinspektsiooni esindajatega väisasid Soomet.

Finantskäitumise parandamine omab tähtsust ka mõlema riigi iseseisvuse seisukohast vaadatuna.

"90. aastate majandussurutis Soomes andis meile kibedaid kogemusi selle kohta, kuidas sügav majanduslangus pani äärepealt proovile isegi meie riigi enesemääramisõiguse. Soomes oli hirm sattuda Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eestkoste alla," sõnab Finanssiala ry tegevdirektor Piia-Noora Kauppi.

Riiklik õpilaskonkurss juhib tähelepanu majandusküsimustele

Pärast langusaastaid hakati Soomes mõtisklema selle üle, kuidas oleks võimalik finantskriise ja isiklikke majanduskatastroofe vältida. Arutati seda, kuidas tulevased sugupõlved mõistaksid oma vanematest paremini rahaasjade korrashoiu tähtust, oskaksid hoolitseda oma majandusasjade eest ja osaleda ühise ja parema Soome ülesehitamisel. Tollal hakati korraldama näiteks ringkäike koolides.

Majanduslangusele järgnenud aegadel võetud majandusoskuste arendamise meetmetest on jäänud tänaseni elama gümnaasiumiõpilastele suunatud Majandusguru konkurss, milles tänavu osales umbes 1100 gümnasisti.

"Majandusguru konkursil on oma koht gümnaasiumiõpilste hulgas majandusküsimuste vastu huvi äratajana. Samuti on see suurepärane võimalus tuua teema avalikkuse ette," sõnab Piia-Noora Kauppi.

Majandusoskuste nimel tehtud töö tähtsusest on saadud samal moel aru ka oma juubelit tähistavas Eestis.

Majandusoskuste parandamiseks püütakse rääkida kaasa õpetajate ja võlanõustajate koolitamisel, õppeprogrammide väljatöötamisel ja tehakse tööd selle nimel, et teema jõuaks otsustajate teadvusse. Eestis on plaanitud ka majandusteema sissepõimimist teleriseriaalidesse.

Koostöö pärast okupatisooniaastaid

Koostööd Eestiga hakati tegema pärast nõukogude okupatsiooni lõppemist.

"Paarkümmend aastat tagasi, kui nõukogude okupatsioon oli lõppenud, oli Eestis kindlustus- ja pangandusoskuste alal palju parandada. Finanssiala ry eelkäijad Pangaliit (Pankkiyhdistys) ja Kindlustusseltside Keskliit (Vakuutusyhtiöiden Keskusliitto)andsid mitmesugust abi oskuste ja turu arendamisel," räägib Finanssiala ry asetegevdirektor Esko Kivisaari.

Nii Kauppi kui ka Kivisaari õnnitlevad mõlemad saja-aastast Eesti Vabariiki ja rõhutavad riikidevahelise koostöö tähtsust.

"Väikeste riikide koostöö Euroopa Liidus on tähtis, et meie häält suurte hulgas kuuldavale tuua," tõdeb Kivisaari.

Yhteyshenkilöt

Tietoja julkaisijasta

Finanssiala ry
Finanssiala ry
Itämerenkatu 11 - 13
00180 HELSINKI

020 793 4200http://www.finanssiala.fi

Finanssiala ry (FA) edustaa Suomessa toimivia pankkeja, henki-, työeläke- ja vahinkovakuutusyhtiöitä, rahasto- ja rahoitusyhtiöitä sekä arvopaperivälittäjiä. Rakennamme jäsenillemme toimintaympäristöä, jossa ne voivat liiketoiminnallaan lisätä suomalaista hyvinvointia.

Finanssiala - Uudistuvan alan ääni

Tilaa tiedotteet sähköpostiisi

Haluatko tietää asioista jo ennen kuin ne uutisoidaan? Kun tilaat tiedotteemme, saat ne sähköpostiisi yhtä aikaa suomalaisen median kanssa. Tilauksen voit halutessasi perua milloin tahansa.

Lue lisää julkaisijalta Finanssiala ry

Pankkibarometri: Lainakysyntä hieman alkuvuotta laimeampaa15.6.2018 07:00Tiedote

Finanssiala ry:n tuoreen Pankkibarometrin mukaan kotitalouksien ja yritysten luotonkysyntä on edelleen viime vuotta vilkkaampaa, mutta kasvun arvioidaan hieman laimentuneen verrattuna alkuvuoteen. Heinäkuun alusta kiristyvä asuntolainojen lainakatto on todennäköisesti vaikuttanut pankinjohtajien arvioihin kotitalouksien luotonkysynnän kehityksestä. Barometrikysely II/2018 tehtiin touko-kesäkuun vaihteessa.

Uutishuoneessa voit lukea tiedotteitamme ja muuta julkaisemaamme materiaalia. Löydät sieltä niin yhteyshenkilöidemme tiedot kuin vapaasti julkaistavissa olevia kuvia ja videoita. Uutishuoneessa voit nähdä myös sosiaalisen median sisältöjä. Kaikki STT Infossa julkaistu materiaali on vapaasti median käytettävissä.

Tutustu uutishuoneeseemme