Pressiteade: Pyynikin Brewing Company on ostmas Eesti suuruselt kolmanda õlletehase

Haljala alevikus Lääne-Virumaal asuv õlletehas on tootmismahu ja võimsuse poolest suuruselt kolmas Eestis. Tehas on kuulunud Taani börsifirmale Harboes Bryggeri A/S peaaegu 30 aastat.

Haljala õlletehas on aastas tootnud maksimaalselt ligi 20 miljonit liitrit õlut. Koguvõimsus on 30 miljonit liitrit, sealhulgas karastusjoogid, mahlad ja RTD-joogid.

Lisaks õlletehase hoonetele ja seadmetele hõlmab tehing neli hektarit maad, ajakohast laborit ja transpordivahendeid. Harboe kohalikud kaubamärgid ja Eesti tütarettevõte AS Viru Õlu ei kuulu lepingusse.

„Meie toodang on viimastel aastatel kasvanud pöörase kiirusega. Oleme palavikuliselt tootmismahtu juurde otsinud, kuna me pole enam suutnud kõiki tellimusi täita. Piiratud võimsus on pidurdanud äri ja aeglustanud kasvu,” ütleb Pyynikin Brewing Company asutaja Tuomas Pere.

Pyynikin Brewing Company pidi kiiresti leidma tootmisruumi ja -võimsust. Ainuüksi käesoleval aastal on vaja kasvatada tootmist vähemalt 80 protsendi ulatuses, mis tähendab umbes kahte miljonit joogiliitrit.

„Püüdsime leida Soomest partnerit ja valmis tootmisvõimsust, kuid tulemusteta. Pärast seda tuli silmad välismaale pöörata. Õnneks leiti valmis õlletehas naaberriigist Eestist,” räägib Pere.

Haljalas kavatsetakse toota karastusjooke ja joogisegusid ning teisi suuremahulisi tooteid. Ettevõtte tootearendus, turundus, müük ja haldus jäävad Tamperesse. Samamoodi jääb õlletootmine Tamperes praegusele tasemele.

Ettevõttel on praegu käimas viimased finantsläbirääkimised. Lõpptulemusteni jõuavad nad lähinädalatel.

Haljala õlletehase omandamisel on suur mõju tööhõivele

Haljala õlletehase omandamine tuleb eelkõige kasuks Pyynikin Brewing Company toodete ekspordile. Esialgu on ettevõte eesmärk täita rahuldamata nõudlust Soomes ja ka teistes Euroopa riikides. Viimastel aastatel on Tamperest õlut eksporditud enam kui 20 riiki üle Euroopa ning isegi Hiinasse ja Ameerika Ühendriikidesse.

Eelmisel kevadel loetles briti majandusleht Financial Times ettevõtte oma FT1000 nimekirjas kui kõige kiiremini kasvav õlletootmisettevõte Euroopas. Praegu töötab Tampere õlletehases üle 30 inimese.

Viimastel kuudel on Haljalas olnud seitse töötajat, kes on tootnud karastusjooke ja testinud seadmeid. Pyynikini jaoks tähendab õlletehase omandamine töötajate arvu kiiret kahekordistumist.

„Esialgu võtame Haljalasse tööle umbes 20 inimest. Nendega saame tegevust alustada ja esimese aasta eesmärgid täita. Meie siht on suurendada tootmist Eestis jõudsalt. Kui tehas töötab täisvõimsusel, palkame inimesi juurde,” lubab Pere.

Haljala õlletehas alustas pruulimist juba kolhooside päevil. Harboe lõpetas õlle tootmise alles mullu juulis. Eelmisel kevadel oli tehases veel 50 töötajat.

Esimesed Haljalas valmistatud karastusjoogid tulevad Soomes müüki sel nädalal

„Sel nädalal alustame meie esimeste Haljalas valmistatud karastusjookide tarnimist Soome. Tänaseni oleme õllede ja teiste jookide tootmisprotsessi süvenenud ning seadmeid testinud. Meie eesmärk on käivitada kogu õlletehas aasta esimesel poolel,” ütleb Pere.

Eestis valmistatud ja villitud toodetele on eraldi märgitud, et need on valmistatud Haljalas. Esialgu valmistab Pyynikin oma kaubamärkidest tooteid. Tasapisi hakatakse tootma ka erinevaid private label -tooteid.

„Oleme Eestis alles oma tee alguses. Alustame ka kohaliku turu jaoks toodete väljatöötamist. Kevade jooksul otsime Eestist erinevaid partnereid, näiteks kaubanduskette, hulgi- ja jaemüüjaid ning restorane.Õlletehases on varem toodetud nt. marjasiirupeid, mis tundub võimalikult ka tulevikus,” arutab Pere.

Kaasaegne õlletehas sobib mitmesuguste jookide tootmiseks

Viimastel aastatel on Harboe moderniseerinud praktiliselt kogu Haljala õlletehase toodangu. Vanast lager-õlletehasest on ehitatud kaasaegne õlletehas, mis sobib pindpärmiõllede tootmiseks. Seadmed võimaldavad mitmesuguseid pakendamisvorme, näiteks klaas- ja plastpudeleid, samuti villimist õlleankrutesse.

PET-plastpudelite tootmis- ja pakendamisliin paigaldati juba 2003. aastal. Haljala sai esimese Eesti joogitootjana 2010. aastal toiduohutusega seotud ISO 22000 standardi.

„Varustus on osaliselt vana, kuid hoitud heas korras. Lähiaastatel renoveerime keedumaja ja külmutussüsteemid. Kaardistame ka hoonete seisukorra ja hakkame neid vastavalt parandama," ütleb Pere.

Labor on heas seisukorras ja õlletehase vesi on lausa suurepärane. See võimaldab valmistada mitmesuguseid jooke.

„Eriti veekvaliteedi heaks on Haljalas tehtud palju tööd. Õlletehases kasutatav vesi tuleb isegi 180 meetri sügavuselt,” kiidab Pere.

Haljalast saab uus õlleturismi sihtkoht Eestis

Tuomas Pere tänab siiralt Haljala õlletootmise professionaale ja Harboe asjatundlikkust. Vastuvõtt on olnud väga positiivne nii Haljala vallas kui kogu Lääne-Viru maakonnas.

„Õlletehase tegevuse jätkamine on tore, ilus ja asjalik uudis. Selle üle oleme küll maakonnas rõõmsad. Eelmine aasta nõrgendas majandust ka siin. Kõik uued töökohad on teretulnud,” tõdeb Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.

Õlletehase asukoht Haljala alevikus Tallinna­–Narva maantee ääres on logistiliselt suurepärane. Tallinnani on vaid 90 kilomeetrit ja Rakvere linna umbes 10 kilomeetrit. Lähedal asuvad mitmed atraktiivsed turismisihtkohad, näiteks Lahemaa rahvuspark ja selle kuulsad mõisakompleksid.

„Parimal juhul areneb kohalik õlletehas atraktiivseks teguriks, mille mõju kajastub turismitööstuses laialdaselt. Kindlasti soovitakse selles valdkonnas koostööd teha. Võib-olla hakkavad meie mõisad ja kõrtsid Haljalast oma nime all eriõllesid tellima,” arutab Vallbaum, kes on ka endine Lääne-Viru maavanem ja Riigikogu liige.

Niipea kui koroonapiirangud kaovad, avatakse Haljala õlletehase kõrval baar ja õllepood. Tuleviku eesmärk on peatada turistide voog „Haljala õllede oaasi“ juures. Hetkel on Pyynikil populaarsed tap roomid ehk mekitoad Helsingis ja Tamperes.

„Kavatseme hakata kohe arendama koostööd turismiettevõtete ja -organisatsioonidega. Väga tore oleks saada kiiresti piirkonna traditsioonilise ja mitmekesise turismitööstuse osaks,” räägib Pere innukalt.

Haljala õlletehasel on väärikas ajalugu

Õlletehase ajalugu Haljala alevikus ulatub 1975. aastasse. Esimesed kaks aastat toodeti õlut kolhoosidevahelise tootmisettevõtte Kungla sildi all ja seejärel Viru kolhoosi üksusena.

Eesti taasiseseisvumise ajal, 1991. aastal lagunes kolhoos ning privatiseeritud tehasest sai AS Viru Õlu. Järgmisel aastal sai suuraktsionäriks Taani õlletehas Harboes Bryggeri, kelle asjatundlikkus on taganud Lääne-Virumaa õlle ühtlase kvaliteedi Euroopa tasandil..

2005. aastal toodeti õlletehases 16,5 miljonit liitrit õlut. Sel ajal oli Viru Õlu turuosa Eestis 13 protsenti. Erinevate aegade tuntud õllemarkide hulka kuuluvad nt. Puls, Wiru, Frederik, Bear Beer, Žiguli, Palmse ja Toolse.

Soome kõige hinnatum õllebränd

Pyynikin Brewing Company alustas tegevust Pyynikini väikepruulikojana Tamperes 2013. aastal. Lisaks õlledele on tehase tootevalikus siidrid, long drinkid, karastusjoogid ja destillaadid. Tootmisvõimsus on umbes 3 miljonit liitrit aastas. Nii jookide tootmismaht kui ka -võimsus kasvavad jõudsalt. Õlletehasel on üle 8000 aktsionäri kogu maailmas. Ettevõttes töötab Soomes üle 30 õlletootmise professionaali. Pyynikin Brewing Company ekspordib peaaegu 10 protsenti oma toodangust. Turu-uuringutefirma Taloustutkimus Oy ja ajakirja Markkinointi ja Mainonta (Turundus & Reklaam) poolt läbi viidud tootemarkide uuringu „Arvostetuimmat brändit 2020“ järgi on Pyynikini õlletehase bränd Soome kõige hinnatum õllebränd.