Gubbeluosa (ruoššaluosa) bivdofidnut jođus Deanus Norgga ja Suoma virgeoapmahaččaid geahču vuolde
Norgga Deanu Seaidái ceggen gubbeluossabivdosa leat fidnen doaibmat buorebut go ovddit háve 2023. Dainna leat bivdán sotnabeaivve 20.7. rádjai juo sullii 16 100 gubbeluosa, mii lea vierrošládja, ja bivdosis leat luoitán buođu bajábeallai johkii sullii 1 000 atlánttaluosa vuossárgga 21.7. rádjai. Dasa lassin gubbe- ja atlánttaluosat leat beassan goargŋut bivdosa cagganáiddi meattá. Norgga ja Suoma virgeoapmahaččat čuvvot bivdosa doaimma ja norgalaččat dahket dárbbu mielde dan doibmii rievdadusaid.

Detnui eai mieđihan dán geassái spiehkastatlobiid atlánttaluosa bivdui, muhto gubbeluosa bivdui Suoma beale Detnui mieđihedje 16 spiehkastatlobi. Daiguin ledje Suoma bealde bivdán suoidnemánu 20. beaivve rádjai sullii 1 700 gubbeluosa.
Suoma ja Norgga virgeoapmahaččat árvvoštalle miessemánus 2025 earret eará vejolaš áitagiid, mat šaddet gubbeluossabivdosis atlánttalussii, ja sohpe ovddalgihtii doaibmabijuin, maid váldet atnui, jos hehttehusat čuožžilivčče ovdamearkka dihte Deanu luosa goargŋumii. Suopmelaš-norgalaš virgeoapmahašbargojoavku čuovvu dego leat ovddalgihtii soahpan Norgga gubbeluosa bivdobuođu doaimma ja vihkkehallá divvu doaibmabijuid dárbbu. Maiddái Deanu gustovaš guolástannjuolggadus eaktuda nana ovttasbarggu kránnjáriikkain dán sullasaš gubbeluossafidnuin. Norgga gubbeluossabivdosis leat dán jagi guokte mearddi lágan bivdorusttega buođu vulobealde johkii goargŋu atlánttaluosaide ja gubbeluosaide ja golbma ráiggi, mat stivrejit jogas dálvádan luosaid, vuorruid, luoitit vulos. Joga rastá leat huksen alumiidnastákkuin stivrenáiddi, mii hehtte guliid goargŋumis bivdorusttegiid meattá. Bivdorusttegii vuodjan luosat stivrejuvvojit joatkit goargŋuma gođđosajiidasaset Deanu bajás, muhto gubbeluosaid goargŋunmátki nohká guollegoddinfatnasii.
Go čuolmmat čuožžilit, luosa goargŋuma sihkkarastima várás geahččalit vuosttas muttu doaibmabidjun buoridit bivdosiid geasuheaddjin atlánttaluosaide ovdamearkka dihte nu, ahte lasihit golgama dakko, gokko dat čákŋet čađa. Nuppi muttus čákŋanráiggit sáhttet sirdojuvvot dahje lasihuvvot. Maŋimuš muttus cagganáidái sáhttet dahkat ráiggiid. Doaibmabijut leat smihttojuvvon maiddái dan várás, ahte jogas merrii luoiti vuorrut ja luossaveajehat čoagganit buođu bajábeallai.
Doaibmabijuid leat ollašuhttán geabbilit ja dárbbu mielde. Ovdamearkka dihte maŋŋebárgga 15.7. bivdosa vulobealde oidne luossaoaivádaga, mas ledje sullii 400 atlánttaluosa, ja bivdosa cagganáidái rahpe ráiggi, vai guolit besset goargŋut johtilit bivdosa meattá.
“Dán rádjai gubbeluossabivdosa geavaheapmi lea mannan čielgasit buorebut go 2023, vaikko dilli gáibida dárkilis čuovvuma ja reagerema dárbbašettiin”, cealká ráđđádalli virgeolmmoš Tapio Hakaste eana- ja meahccedoalloministeriijas. Virgeoapmahašbargojoavku čoahkkanii guorahallat Deanu dili maŋimus gaskavahku 16.7.
Norgga Seaiddá (Deanušaldis sullii 5 kilomehtera meara guvlui) gubbeluossabivdosiin leat bivdán sotnabeaivve 20.7. rádjai sullii 16 100 Detnui gorgŋon gubbeluosa, ja luoitán bivdosis sullii 580 atlánttaluosa vuossárgga 21.7. rádjai. Atlánttaluosat leat dasa lassin beassan bivdosa meattá, dego maiddái gubbeluosat.
Cagganáiddi ja gubbeluosabivdosa doaimma dárkot máŋggain sierra vugiin
Gubbeluossabivdosa ja cagganáiddi doaibmama dárkot norgalaččat máŋggain sierra vugiin. Bivdosa dikšumis vástida Norgga virgeoapmahaš (Veterinærinstituttet; šibitmedisiidnainstiuthtta), man anus cagganáiddi ja gubbeluossabivdosa gohcimis leat videogohcin, dronat ja beaivválaš buokčaleamit. Dasa lassin gubbeluossabivdosa doaimma čuvodettiin ávkkástallet Deanu Buolbmága skádjaseasana goargŋuluossačuovvulahttima bohtosiiguin.
Suoma Luondduriggodatguovddáš LUKE ja Norgga dutkanlágádus NINA (Norsk institutt for naturforskning; Norgga luonddudiehtaga instituhtta) čađahit iežaset dutkamuššan merrii vuoddji luossaveajehiid dahjege luossasmolttaid telemetriačuovvolahttima Deanus. Fidnus čielggadit, mo Seaiddá gubbeluossabivdosa deaivvadeapmi čuohcá smolttaid vulos luoitimii ja láhttemii. Vástideaddji dutkamuša eai fidnen ollašuhttit ruovttoluotta johkii goargŋu ollesšattot luosaide, muhto dutkánlágádus NINA čuovvolahttá atlánttaluosaid meari bivdosa vulobealde johtti skádjaseasanmetodain ja maiddái buođu lahka.
Gubbeluosa bivdet Suomas dán gease 16 spiehkastatlobiin
Lappi EJB-guovddáš lea mieđihan 16 spiehkastatlobi gubbeluosa čuozihuvvon bivdofidnuide Suoma beale oasis Deanu. Bivdovugiid ovdánahtte 2023 nu, ahte ovttastedje Luondduriggodatguovddáža ja Deanu báikkálaš guollebivdiid dieđu ja máhtu, ulbmilin lei gávdnat dakkár bivdovugiid, báikkiid ja áiggiid, gos atlánttaluosaid eai fidne oalgesálašin.
Spiehkastatlobiid čuovvu bivdu čađahuvvo ovddemustá gubbeluosa bivdui bures heivvolaš coages guovlluin, gos luossa ii loavtte. Anus leat Deanu čázádaga guolástannjuolggadusa čuovvu mihtilmas bivdobiergasat dahjege njaŋggofierpmit ja golgadagat sihke stággo- ja vuoggabiergasat. Dat oasil dahká vejolažžan Deanu sápmelaš guollebivdokultuvrra bajásdoallama dilis, mas atlánttaluosa ii sáhte bivdit. Bivdofidnuid lassin gubbeluosa sáhttá bivdit fidnuid olggobealde guolástannjuolggadusaid čuovvu dábálaš bivdovugiin. Sálašin fidnejuvvon gubbeluosaid galgá geavahit biebmun dahje jávkadit áššálaččat.
Bivdofidnut bearráigehččojuvvojit raporteren- ja almmuhangeatnegasvuođain, mii lea oassin lobi. Fidnuid guolástanvuoigatvuođa njunušhálddašeaddjit raporterejit vahkkosaččat fidnejuvvon gubbeluossasállaša, luitojuvvon atlánttaluosaid meari sihke eará sálašin váldojuvvon guollešlájaid meriid Lappi EJB-guovddážii.
Spiehkastatlobiiguin leat sotnabeaivve 20.7. rádjai almmuhan, ahte Suoma bealde leat fidnen sálašin buohkanassii sullii 1 745 gubbeluosa. Gubbeluosa oalgesálašin leat raporteren 57 atlánttaluosa, mat leat luitojuvvon. Luossaoalgesállašiid leat lihkostuvvan garvit bures, mii lea erenoamáš dehálaš Deanu heajos luossadili dihte. Bivdu spiehkastatlobiiguin joatkašuvvá borgemánu 15. beaivve rádjai.
Deanu čázádaga guolástannjuolggadusa 40 § čuovvu spiehkastatlobiid guollebivdui kultur- ja oahpahusdárkkuhussii ohce Lappi EJB-guovddážis oktii buot 8 stuhka. Dušše okta spiehkastatlohpi mieđihuvvui čuovžža bivdui. Lappi EJB-guovddáš celkkii, ahte atlánttaluosa náliid heajos ekologalaš dilli ii dán jagi suova lobiid mieđiheami atlánttaluosa bivdui appa kultur- ja oahpahusdárkkuhusas.
Avainsanat
Yhteyshenkilöt
Oktavuođadieđut:
Gubbeluossabivdosa čuovvulahttin, Tapio Hakaste, eana- ja meahccedoalloministeriija, ovdanamma.sohkanamma(at)gov.fi, tel. +358 295 162 152
Gubbeluosa jávkadanbivdofidnut:
njunušguolledoalloáššedovdi Heikki Laitala, Lappi EJB-guovddáš, tel. +358 50 412 2572
allaskuvlahárjeheaddji Safiye Rosengren, Lappi EJB-guovddáš, tel. +358 50 3023 021
Šleađgapoastačujuhusat hámis ovdanamma.sohkanamma(at)ely-keskus.fi
Linkit
Tietoja julkaisijasta
ELY-keskukset ovat valtion viranomaisia, jotka edistävät alueellista kehittämistä hoitamalla valtionhallinnon toimeenpano- ja kehittämistehtäviä alueilla. ELY-keskukset hoitavat elinkeinoihin, työvoimaan, osaamiseen sekä liikenteeseen ja infrastruktuuriin että ympäristöön ja luonnonvaroihin liittyviä tehtäviä. ELY-keskukset kehittävät ja tukevat taloudellista, sosiaalista ja ekologisesti kestävää hyvinvointia.
Tilaa tiedotteet sähköpostiisi
Haluatko tietää asioista ensimmäisten joukossa? Kun tilaat tiedotteemme, saat ne sähköpostiisi välittömästi julkaisuhetkellä. Tilauksen voit halutessasi perua milloin tahansa.
Lue lisää julkaisijalta Lapin ELY-keskus
Kyttyrälohen pyyntihankkeet käynnissä Tenojoella Norjan ja Suomen viranomaisten seurannassa21.7.2025 15:37:54 EEST | Tiedote
Norjan Tenojoen Seidaan asentama kyttyrälohipyydys on saatu toimimaan paremmin kuin edellisellä kerralla vuonna 2023. Sen avulla oli sunnuntaihin 20.7. mennessä pyydetty jo noin 16 100 kyttyrälohta, joka on vieraslaji, ja padolta oli vapautettu yläpuolelle jokeen noin 1000 Atlantin lohta maanantaihin 21.7. mennessä. Lisäksi kyttyrä- ja Atlantin lohia on päässyt nousemaan pyydyksen esteaidan ohi. Norjan ja Suomen viranomaiset seuraavat pyydyksen toimintaa ja norjalaiset tekevät tarvittaessa sen toimintaan muutoksia.
Lapissa levätilanne rauhallinen4.7.2025 10:57:25 EEST | Tiedote
Lapin levätilanne on rauhallinen viileän alkukesän takia. Vähäisiä määriä sinilevää on havaittu Kemijärven Pöyliöjärvessä ja Rovaniemen Norvajärvessä. Lapissa on kymmenen valtakunnallisen leväseurannan havaintopaikkaa. Vähäinen määrä sinilevää ei yleensä ole este veden käyttämiselle, kunhan veden käyttöön kiinnitetään erityistä huolellisuutta.
Myöhäisen jälleenrakennuskauden kämppärakentamista edustava esimerkki on suojeltu1.7.2025 15:30:25 EEST | Tiedote
Lapin ELY-keskus on suojellut Posiolla Kuorikkilammen rannalla sijaitsevan Kuorikin uittokämpän piha-alueineen. Simon Maksniemen kylän vanhaa koulurakennusta koskeva suojeluesitys on hylätty.
Peltovalvonnat alkavat Lapissa - valvonnalla varmistetaan tukien oikeudenmukaisuus25.6.2025 12:28:25 EEST | Tiedote
Lapin ELY-keskuksen tarkastajat aloittavat peltovalvonnat 1.7.2025. Kesän aikana Lapin alueella kiertää kuusi valvojaa. Valvonta kohdistuu EU:n peltotukia hakeneille tiloille. Valvonnassa tarkastetaan peltojen viljelytapa ja pinta-ala.
Työttömyyden kehitys jatkui Lapissa koko maata myönteisempänä25.6.2025 08:47:57 EEST | Tiedote
Toukokuussa työttömien määrä laski tyypillisen kausivaihtelun mukaisesti. Työttömiä oli kuitenkin 590 enemmän kuin vuotta aiemmin. Lomautettujen määrä on vähentynyt. Kaupunkipaikkakuntien työttömyys on kehittynyt huolestuttavaan suuntaan. Pitkäaikaistyöttömyys on kasvanut myös Lapissa ja uusia avoimia työpaikkoja ilmoitettiin Työmarkkinatorille viime vuotta vähemmän.
Uutishuoneessa voit lukea tiedotteitamme ja muuta julkaisemaamme materiaalia. Löydät sieltä niin yhteyshenkilöidemme tiedot kuin vapaasti julkaistavissa olevia kuvia ja videoita. Uutishuoneessa voit nähdä myös sosiaalisen median sisältöjä. Kaikki tiedotepalvelussa julkaistu materiaali on vapaasti median käytettävissä.
Tutustu uutishuoneeseemme